Spordimedalite tehnilised andmed hõlmavad eelkõige mõõtmeid, paksust, kaalu, materjali, värvi ja pinnaviimistlust. Medali läbimõõt määratakse tavaliselt sündmuse ulatuse ja disaininõuete alusel, tavalised suurused on vahemikus umbes 50 mm kuni 80 mm. Suuremad medalid pakuvad silmatorkavamat visuaalset mõju, samas kui väiksemaid või keskmise suurusega{4}}medaleid on sportlastel mugavam kanda ja hoida.
Medali spetsifikatsioone kohandatakse sageli selle materjali ja kuju alusel; tavaline paksus on vahemikus 2 mm kuni 5 mm. Tavaliselt suurendatakse paksust, kui disainil on keerukad mustrid või see nõuab sügavat reljeefset efekti. Sobiv paksus tagab medali konstruktsiooni terviklikkuse, pakkudes samal ajal ka käes hoides rahuldavat ja sisukat tunnet.
Kaal on medalikujunduse teine võtmeparameeter. Ühesuguste mõõtmetega medalite lõppkaal võib olenevalt kasutatud materjalidest erineda. Kuna selliste materjalide nagu tsingisulam, raud, vask ja roostevaba teras on erineva tihedusega, ei saa kaalu määrata ainult suuruse järgi. Üldjuhul peavad ürituste medalid tasakaalustama kandmismugavust esmaklassilise metalliktundega; kaal ei tohiks olla liiga kerge ega liiga raske.
Spordimedalite spetsiifiliste parameetrite jaoks pole universaalselt fikseeritud standardeid; need on tavaliselt kohandatud vastavalt sündmuse vajadustele. Disainerid peavad arvestama selliseid tegureid nagu kasutusotstarve, tootmiskogus, eelarve ja kandmisviis, määrates samas ka materjali, mõõtmed, paksuse, kaalu ja pinnaviimistluse tehnikad. Ainult siis, kui need parameetrid on harmooniliselt tasakaalustatud, saab valmis medal edukalt ühendada esteetilise atraktiivsuse, kõrge kvaliteedi ja positiivse kasutuskogemuse.
