Spordimedalite kujul pole ühtset kindlat standardit; kujunduse määrab tavaliselt sündmuse teema, spordiala ja üldine esteetiline kontseptsioon. Ringikujulised medalid on kõige levinum valik; see klassikaline kuju annab edasi formaalsustunde ja seda kasutatakse laialdaselt koolispordipäevadel, kergejõustikuvõistlustel ja suurtel spordiüritustel.
Lisaks ringile kasutatakse medalikujunduses sageli geomeetrilisi kujundeid, nagu ruudud, ovaalid, viisnurgad ja kuusnurgad. Need puhtad geomeetrilised vormid sobivad hästi kokku tänapäevaste sündmuste logode ja tüpograafiaga. Disainerid saavad parandada ka medali visuaalset sügavust ja kolme-dimensioonilisust selliste tehnikate abil nagu faasid, väljalõiked või mitmekihilised struktuurid.
Mõnel medalil on kujundid, mis on inspireeritud konkreetsest spordialast. Näiteks võib jalgpalliturniiri medal sisaldada jalgpalliga seotud elemente; ujumisvõistluse medalil võiks olla lainemustrid või rajatähised; ja maratoni medal võib sisaldada pilte jooksjatest, teedest või linna vaatamisväärsustest. Sellised kujundused loovad käegakatsutava seose medali ja ürituse enda vahel, jättes osalejatele tugevama mulje.
Kaasaegne medalikujundus rõhutab üha enam isikupärastamist. Mõned sündmused valivad ainulaadsed, kohandatud -kujuga medalid-, mida sageli määratlevad figuuride siluetid, loomavormid, sündmuste maskotid või arhitektuurilised vaatamisväärsused. Kuigi need kohandatud kujundid hõlmavad keerukamaid tootmisprotsesse, pakuvad nad suurt eristuvust, muutes need ideaalseks suurürituste, temaatiliste sündmuste ja mälestusvõistluste jaoks.
Arvesse tuleb võtta ka praktilisi kaalutlusi seoses kulumiskindluse ja valmistamisega. Servad ei tohiks olla ülemäära teravad ning üldmõõt ja kaal peavad sobima kaelas riputamiseks. Lisaks peab kujundis olema piisavalt ruumi teksti, logode ja graafiliste elementide kuvamiseks. Lõppkokkuvõttes tasakaalustab edukas spordimedali disain visuaalse atraktiivsuse praktilisuse, tootmise teostatavuse ja temaatilise asjakohasuse.
